Hei!
Kuigi ma olen nüüdseks juba kaks nädalat Eestis olnud, siis pole ma suutnud seda blogi veel ära lõpetada. Nüüd, kui bakalaureusetöö on kaitstud, oleks õige hetk seda teha. Annan lühiülevaata oma viimasest nädalast Lissabonis.
2. mai hommikupoolik oli praktikaga sisustatud. Tol päeval olin ma praktikal üksinda, kuna Petsil oli "seljavalu" = pidu eelmine päev. Pärast praktikat randa ei viitsinud seigelda, siis läksin Eduardo parki päikest nautima natukeseks ja õhtul käisin jooksmas. Kuna mul oli bakalaureusetöö täiesti valmis, siis otsisin õhtuks ka plaane, kuid too õhtu tundus kuidagi väga nutune. Kõigil oli omad asjad, lõpuks ikka Pets päästis hädast välja. Liikusin tema ja ta korterikaaslastega Bairrosse, seal sain kokku Klaudia ja ta sõpradega, aga too õhtu ma kahetsesin, et välja läksin. Midagi väga põnevat ei juhtunud ja kell 3 öösel ootasin Cais do Sodre's ööbussi üksinda.
|
Eduardo park |
3. mail käsin Liina ja Piretiga Cascaisis, mis on üsna selline turistilinnake, kuid siiski ikka üsna ilus. Esimesed paartundi sisustasime rannas lebotamisele - grillisime kuuma päikse käes ja suplesime külmas ookeanis. Hiljem läks kõht tühjaks, siis ostsisime, kus süüa saaks. Leidsime ühe väikese kohta, kus sain ära proovida francesinha, mis on põhimõtteliselt võileib igasugu erinevate lihadega ja juustukastmega, lisana on kõrval friikartulid. See on iseloomulik söök Portos ning seega jäi Cascais'i francesinha väga hädiseks. Pärast söömist jalutasime Boca do Inferno'ni (ingl k Hell's mouth), keeruline nimi, kuid tegelikkuses oli tegemist kaljude/kividega. Kuna too päev oli metsik kuumus, siis me olime ikka üsna soojad peast ja võtsime sealt ühe jäätise jahutuseks. Sealt jalutasime tagasi rongile, et Lissaboni tagasi minna. Kuna päev oli üsna väsitav olnud ja eelnev öö vähe und, siis edasi puhkasin ja igavusest hakkasin isegi kohvrit pakkima.
|
Francesinha |
|
Boca do Inferno |
|
Kuna need koledasti meenutasid viinapudelit. Tegemist oli mulliveega. |
4. mai puhkasin. Kuna ilm oli väga ilus, siis pärastlõunal tegin umbes kolme tunnise jalutuskäigu. Suutsin korra isegi ära eksida, ilmselgelt ma polnud ikka piisavalt ringi jalutanud selle kolme kuu jooksul.
|
Cristo Rei |
|
Osa Pink streetist |
|
Lemmikmägi.. |
5.mail oli jälle praktikapäev. Pärast praksi sain veel viimast korda ühe sõbraga kokku ja õhtul läksin võrkpallitrenni. Midagi muud erilist küll tollest päevast ei meenu.
6. mai - hommikujooks, praktika, koogitegu (sama, mis sünnipäeval).
7.mai - praktika ja sõime minu tehtud kooki. Sain kiita õnneks. Tegin koogi kolmapäevaks, kuna üks töötajatest läks järgmine päev põlveoperatsioonile. Kuna ta vägaväga palus, siis tegin varem ära koogi. Õhtul midagi ette ei võtnud.
8.mai - praktika. Õhtul läksin Peetri juurde, kuna tal oli kaks sõpra Eestist külas, siis oli vaja nende aega sisustada. Läksime Bairro Altosse ja Pink streetile. Hiljem McDonaldsisse ja kunagi hommikul sain koju ilmselt.
9.mai - viimane praktika päev. See jäi kindlasti väga meelde, kuna juhendaja otsustas meile vingerpussi mängida. Nii mõnigi on ilmselt facebookis videot näinud selle kohta. Nimelt tehti meile koogikesed veest ja vedelikupaksendist. Räägiti, et need on valge šokolaadi ja kookosega. Mina kui suur magusasööja järasin isuga, kuigi sellel puudus igasugune maitse. Kui välja tuli, et see tüng, siis jumal kui piinlik mul oli. Ma pole elusees sellist tünga saanud. Väga lõbus ühesõnaga. Õhtul kell kuus pidi hakkama Summer Party. Ilmselgelt kella kuueks ei jõudnud me sinna, läksin Petsi juurde, kus kuskil 20-ni aega veetsime. Peole läksime kõik koos: eestlased ja mitmed Petsi korterikaaslased. Kuna Portugalis enamus peod hakkavad väga hilja, siis 21.30 aeg oli koht ikka väga tühi. Hiljem jällegi oli väga ülerahvastatud. Peo lõpetasime taas Petsi korteris, õppisime Mehhiko tantsu. Korterisse jõudsin kuskil 7 aeg hommikul, ilmselgelt ma olin ÜLIVÄSINUD.
|
Hommik, kui lõpuks magama sain :D |
10.mai jõudsin ma korterisse hommikul nagu ma eelnevalt kirjeldasin, sain magada kuskil 2-3 tundi ja siis läksin Carcavelosesse randa, kuna see oli minu viimane laupäev Lissabonis ning seega ka viimane randa minek. Pidi olema ESNi rannapäev, kuid minu üllatuseks oli rahvast üsna vähe. Käisin ujumas veel viimast korda, mängisin veidi võrkpalli ja nautisin päikest. Õhtul läksin Marko ja Eerikuga välja, hiljem ühines meiega ka Liina. Läksime Bairro Altosse nagu ikka. Ütleme nii, et väga, väga lahe õhtu oli. Alguses Marko, Eeriku ja Liinaga, edasi ESNi liikmetega ja lõpuks Petsi ja ta sõpradega McDonaldsisse. Korterisse jõudsin jälle hommikul.
|
Viimane laupäev Lissabonis |
11. mai magasin ilmselgelt poole lõunani, tegelesin veidi oma patsiendi aruannetega, pakkisin kohvrit. Lõuna aeg aga tegid Marko ja Eerik ettepaneku, et läheks parki kuskile, et ilus ilm ja vaja puhkust eilsest raskest õhtust. Ja ütleme nii, et sellest tuli üks ülimalt tore päev. Meil sai nii palju nalja, kõhulihased said treenitud. Korterisse jõudsin tagasi kella kaheteistkümneks alles või isegi hiljem, kuna ma lühikeste pükste ja plätudega Bairrosse minna ei soovinud, liiga külm oli.
|
Modellid |
|
Käime katuseid mööda... |
|
Väike mure.. |
|
Vigastus |
|
Martim Moniz |
|
Martim Moniz |
|
Martim Moniz |
|
Kebab |
|
Väike õnnetus jalgpalliga |
|
Marko otsustas seltsi pakkuda :D |
|
|
Riis Hiina poest :D |
|
Poistel tuli uni peale |
12. mai oli siis minu viimane täispikk päev Lissabonis. Kurbus hiilis ikka kõvasti hinge. Pakkisin oma kohvrit, tegin viimaseid oste ja üritasin positiivset meelt säitlitada. Umbes kella 21-ks läksin oma viimaselel ESNi üritusele, milleks oli Euronight (Türgi, Hispaania ja Suurbritannia). Üsna kurb oli öelda, et see on mu viimane õhtu. Kuid samas oli hea, et ma ei veetnud seda üksinda, et seal olid inimesed, kes üritasid mind rõõmustada. Eriti armas oli, et üks ESNi liige tuli minu pärast sinna, et mulle head aega öelda ja kontrollida, kas kõik on hästi. Ilmselgelt tahtsid pisarad voolama hakata, aga suutsin ikka vaos hoida end. Kui seal pidu lõppes, siis läksin kahe leedu tüdrukuga, ühe prantsuse kutiga ja ESNi(Mosambiigist) liikmega Pink steetile. Tegelikult plaanisime ööbussile minna, aga kuna me jäime maha ja järgmine tuli alles tunni pärast, siis läksime tantsima veel natukeseks. Kuskil kell 4 jõudsin korterisse, vahetasin riided, surusin kohvri kokku ja panin veel viimased pildid arvutisse.
|
Limbo |
|
Viimased inimesed, kellega ma Lissabonis väljas olin :) |
|
ESN Tiago :) |
13.mai - 5.30 tuli takso järgi ja viis mu lennujaama. Lennujaamas oli küll tunne, mida ma siin teen, ma ju alles tulin siia. Ühesõnaga ikka väga kiiresti oli aeg läinud ja kurb oli lahkuda. Lennukis tuli mul ilmselgelt väga suuuuur uni peale, kuna magada ma polnud jõudnud, aga kuna ma ikka tahsin süüa ka, siis raskelt üritasin end ärkvel hoida. Frankfurtis pidin teist lendu umbes tund ootama nind Eestisse jõudsin kuskil poole viieks. Eestis sai tõeks minu sisetunne, nimel minu pagas oli kadunud. Igatahes isa tuli mulle vastu, viis mu rongile. Tartus tervitas mind Eger küpsisetordi ja kiluvõileibadega ning lisaks veel mõninga nänniga. Muidugi asusin kohe pugima. Õhtu veetsin Liis'iga, tema rääkis Kanaaride muljeid ja mina Portugalist. Mõlemad olime kohanemisjärgus.
Lõppkokkuvõttes oli minu praktika Lissabonis lõbus ja õpetas mulle nii mõndagi. Ja õpetamise all ma ei mõtle ainult praktikat, vaid ka üldises plaanis õpetas mõtlema rohkem ka iseendale, nautima elu ja andis enesekindlust juurde. Lisaks haris ka keelelise poole pealt. Ma ei kahetse hetkekski, et sellise valiku tegin. Kuna mul jäid nii mõnedki kohad nägemata, siis pean kindlasti veel Lissaboni külastama ja teen seda rõõmuga. Kuigi algas minu praktika nutuga, siis lõppkokkuvõttes ma ikkagi armusin Lissaboni.
Siinkohal ma siis lõpetan oma blogi Lissabonist!
Olge ikka tublid ja reisige!! :)
Teie Marjaana :)