Hei!
Märkamatult on läbi saanud teine nädal praktikal. Ilmselt võib praktika põhimärksõnaks öelda: manuaalteraapia. Kuna me oleme lülisamba manuaalteraapia võtteid igapäev harjutanud, mis iseenesest on hea, kuna ülikoolis meile seda ei õpetada.
Märkamatult on läbi saanud teine nädal praktikal. Ilmselt võib praktika põhimärksõnaks öelda: manuaalteraapia. Kuna me oleme lülisamba manuaalteraapia võtteid igapäev harjutanud, mis iseenesest on hea, kuna ülikoolis meile seda ei õpetada.
Esmaspäev oli üsna rahulik päev, vaid mõni üksik patsient. Viibisime juhendaja erakliinikus. Põhiline arutlusteema oli õlaliiges ja pitsumissündroomi olemus, kus ja mis ja kuidas liigub kõik. Täielik ajurünnak, suht rumal tunne tekkis, kuna isegi kõige lihtsamaid asju ei suutnud selgitada. Lõpuks ikka lahendasime ära kõik, aga suuresti juhendaja abiga. Ja muidugi tegelesime ka manuaalsete võtetega lülisamba juures, harjutasime üksteise peal. Ma tundsin end ikka üsna kobana.
Teisipäev oli megapikk päev - umbes 10 tunnine. Kell 9 saime juhendajaga kokku metroopeatuses. Päeva alustasime tema erakliinikus, kus oli üks tuhara ja säärepiirkonna valuga patsient, õlaprobleemiga patsient ja jalgpallur. Kõige lahedam oli ilmselgelt see jalgpallur, kuna tema teraapia on põhimõtteliselt treening. Erinevad jõuharjutused 1 min jooksul ja kolm seeriat. Eesmärk on teha kõike maksimaalselt. Saime ka ise kaasa teha mõnda asja. Esimesele patsiendile sain teha ka säärepiirkonna massaaži. Hästi tüüpiline on alustada teraapiat soojakotiga, seejärel massaaž ja alles siis, kas mõni venitus või harjutus. Kõik on siiski väga hästi läbimõeldud ja on teada, miks miski asi vajalik on, nagu peakski iga teraapia puhul olema. Palju kohtab sellist suhtumist, kus lihtsalt tehakse see, mis on ette nähtud, kuigi patsient tegelt vajaks hoopis midagi muud. Lisaks rääkisime too päev ka sellest, millised liikumised toimuvad liigeses ja mis suundades, natuke ajutööd jälle meile.
Teisipäev oli megapikk päev - umbes 10 tunnine. Kell 9 saime juhendajaga kokku metroopeatuses. Päeva alustasime tema erakliinikus, kus oli üks tuhara ja säärepiirkonna valuga patsient, õlaprobleemiga patsient ja jalgpallur. Kõige lahedam oli ilmselgelt see jalgpallur, kuna tema teraapia on põhimõtteliselt treening. Erinevad jõuharjutused 1 min jooksul ja kolm seeriat. Eesmärk on teha kõike maksimaalselt. Saime ka ise kaasa teha mõnda asja. Esimesele patsiendile sain teha ka säärepiirkonna massaaži. Hästi tüüpiline on alustada teraapiat soojakotiga, seejärel massaaž ja alles siis, kas mõni venitus või harjutus. Kõik on siiski väga hästi läbimõeldud ja on teada, miks miski asi vajalik on, nagu peakski iga teraapia puhul olema. Palju kohtab sellist suhtumist, kus lihtsalt tehakse see, mis on ette nähtud, kuigi patsient tegelt vajaks hoopis midagi muud. Lisaks rääkisime too päev ka sellest, millised liikumised toimuvad liigeses ja mis suundades, natuke ajutööd jälle meile.
Erakliinikust läksime vanadekodusse, kus meil olid jälle samad patsiendid, kes ikka. Ei hakka neid uuesti üles nimetama. Jalutasin oma Parkinsoni daamiga, võimlesime teiste härradega veidi ja nii see aeg läks. Ja sealt liikusime teise kliinikusse, kus oli üks lihasprobleemiga patsient ning viimasena oli teraapiatund vaja läbiviia. Seekord oli siis mul seda vaja teha. Ma arvan, et sain üsna hästi hakkama, kuna see teraapia nägi välja nagu tavaline treening kogu kehale. Õppisin 1-15 numbreid lugema, väga rõõmsameelne patsient oli vähemalt, aitas mind sellega. Sellega sai lõpuks meie pikk päev kell 19.30 läbi. Korterisse jõudes alustasin kohe šokolaadiküpsistega, kuna selline energiapuudus oli ja alles siis võtsin muu toidu ette.
Kolmapäeval saime 8.30 juhendajaga kokku ja läksime tema kliinikusse. Kuna Klaudia oli haigeks jäänud, siis olime Petsiga kahekesi too päev. Alustasime kohe manuaalsete võtetega - ragistajad valmis. Minu jaoks oli kõige toredam ikka see kaelaosa, sest ma sain sellega lõpuks hakkama. Juhendaja lasi mul ka talle endale seda teha ja ma tegin seda edukalt, nii hea meel oli. Aga no see kõik vajab ikkagi harjutamist, et oma tegevuses kindlaks muutuda. Patsientidest oli meil ikka see tuhara ja sääreprobleemiga patsient, õlaprobleemiga patsient. Teraapia üldiselt ikka soojakott, massaaž (sain tuharat mudida), mõni harjutus ja venitused, vahest ka külmageel või soojageel. Uutest patsientidest oli põlveprobleemiga üks. Temaga tegi juhendaja natuke jõuharjutusi ja siis elektriravi(lihastreening põhimõtteliselt - nähtav kontraktsioon). Lisaks oli meil ka see sama jalgpallur kes teisipäeval, kuid seekord oli veidi teistsugune kava. Saime jälle ise ka mõnda asja proovida, päris lõbus oli. Pärast väänasime seda jalgpallurit, kahjuks ta oli kaela suhtes nii hirmul, et midagi kätte saada mul seal ei õnnstunud. Isegi juhendaja ütles seda, et ta on liiga pinges. Samas lülisamba nimmeosas sain ma ragina kätte, seega liigutused oli õiged. Sain selja ilusti paika, mingist osas vähemalt. See päev lõppes meil kell 14. Ilm oli küll super, aga peale poes käigu ma siiski kuskile mujale kolama minna ei jaksanud.
Neljapäeval algas praktika alles pärastlõunal. Kell 15 sain juhendajaga kokku ja seekord olin ma üksi, kuna ka Peeter oli haigeks jäänud. Päev nägi siis ette vanadekodu ja kliinikut. Vanadekodus oli neli patsienti, kellega tegeleda. Tavaliselt on viis olnud, aga täna Parkinsoni daami ei olnud. Otsustasin ühe patsiendi ka oma neuroloogiliseks patsiendiks võtta, seega üritasin mingit aimu saada, mis temaga siis juhtus ja mis tal kõik mureks on. Ilmselt pean veel palju asju üle kontrollima ja testima. Üsna raske patsient siiski ja ta ei mäletanud ise ka oma diagnoosi. Seega ma pean lihtsalt eeldama seda, mis tal see on. Skisofreeniaga mees laulis jälle Benfica laulu nagu ikka ja naeris palju. Me kutsume teda : the laughing guy-ks , sest ta naerab enamuse ajast. Kui vanadekodus lõpetanud olime, siis läksime kliinikusse, kus ma oleks pidanud andma ühe teraapiatunni, kui seekord ei tulnud kedagi. Seega kell 19 sai minu päev läbi. Ühe uue manuaalse võtte õpetas ka juhendaja mulle, muud uut küll päevas ei olnud.
Reede ehk siis täna on vaba päev, eks näha ole, mis ma sellega ette võtan, kas kirjutan bakatööd või teen mõnda aruannet või lähen välja kolama. See kõik oleneb ilmselt ilmast. Aaa ja meil on nüüd pikk paus, kuna siin hakkab karneval siis on ka esmaspäev ja teisipäev vabad.
Sai vist enamvähem kirja kõik, kahjuks mul hetkel teile mingeid vahvaid pilte jagada pole.
Head ööd! :)
Reede ehk siis täna on vaba päev, eks näha ole, mis ma sellega ette võtan, kas kirjutan bakatööd või teen mõnda aruannet või lähen välja kolama. See kõik oleneb ilmselt ilmast. Aaa ja meil on nüüd pikk paus, kuna siin hakkab karneval siis on ka esmaspäev ja teisipäev vabad.
Sai vist enamvähem kirja kõik, kahjuks mul hetkel teile mingeid vahvaid pilte jagada pole.
Head ööd! :)
