Hei!
Enne kui alustan tänase päeva seiklustega, siis omaniku olen ma siiamaani vaid korra näinud. Eile juba ma olin poolenisti unemaal, kui omanik koos koeraga koju jõudis. Kuulsin vaid koera müdistamist ja paari haugatust, aga näinud pole siiamaani, kuna hommikul, kui lahkusin, siis nad magasid ja tagasi jõudes polnud enam kedagi. Seega omaniku kohta väga mingit aimu saanud pole, ainult nii palju, et ta vist laulab duši all, tundub musikaalne :D. Isegi kuuüüri pole veel maksta saanud. Aga see selleks, kirjutan natuke siis tänasest päevast.
Enne kui alustan tänase päeva seiklustega, siis omaniku olen ma siiamaani vaid korra näinud. Eile juba ma olin poolenisti unemaal, kui omanik koos koeraga koju jõudis. Kuulsin vaid koera müdistamist ja paari haugatust, aga näinud pole siiamaani, kuna hommikul, kui lahkusin, siis nad magasid ja tagasi jõudes polnud enam kedagi. Seega omaniku kohta väga mingit aimu saanud pole, ainult nii palju, et ta vist laulab duši all, tundub musikaalne :D. Isegi kuuüüri pole veel maksta saanud. Aga see selleks, kirjutan natuke siis tänasest päevast.
Ärkasin siinse aja järgi kuskil enne kaheksat, kuid üritasin veel natuke und saada - terve öö otsa külmusin. Lõpuks tulin siiski kuskil 9 aeg voodist välja, Peeter juba kurtis kui tühi kõht tal on, et davaiks lähme seiklema. Käisin kiiresti pesus ära (jube külm ikka), sõin midagi ja kuskil 10 aeg liikusin siis Petsi poole (kaardi abil muidugi), vaatasin tema elamise ka üle. Ühes asjas olime me ühel nõul juba täna - toas on külm. Praegu istun ma ka villased sokid jalas ja tekk ümber. Siin pole ju ühtegi radikat seina küljes.
Tänase päeva eesmärk oli meil niisama ümbrusega tutvuda, kool üles otsida ja mõni Erasmuse kaart ära teha, millega siis soodustusi saama peaks ja muud sellist. Saime ka Portugali telefoninr-i, kui mulle tundub, et Eesti nr kahjuks see helistada ei lase, tuleb ikka oma Eesti telefonikaarti kurnata. Kõige esimesena käisime me kuskil lähedal asuvas toidupoes (Mini preco), suhteliselt selline tavaline tundus. Puuviljade hinnad on odavamad kuid enamus muud kaupa on, kas sama hinnaga või isegi kallim. Odav see elu siin just ei tundu. Ja siis alustasime oma seiklust lihtsalt kõndides sinna, kuhu arvasime, et võiks minna. Täna kuskil vaatamsiväärtuseid vaatamas ei käinud, lihtsalt jalutasime ringi. Pildistasime erinevaid asju. Ilm oli üldiselt täna meie jaoks soodne, näitas ka päikest, vahepeal tuli hoovihma, õnneks vähe. Kõige keerulisem oli ilmselt kooli juurde jõudmine ja siis sealt tagasi liikumine. See asub kuskil suure maantee (Av Ceuta) ääres ja siis tuli ikka päris palju mõelda, et kus kohast me jalgsi minema peaks,et selleni jõuaks. Tagasi tulime teistpidi, tegime nagu mingi ringi. Igatahes minu jaoks oli see täielik labürünt, üksinda ma olekski sinna seiklema jäänud, minu õnneks oli Peetril väga hea suunataju. Ja ega seal väga tasaseid kohti pole, sa kas lähed mäest alla või mäest üles. Kuna kooli juurest paistsid õiges suunas kõik majad väga kõrgel, siis oligi küsimus, kuidas me küll sinna üles saame. Õnneks ikka seiklesime ära õigesse kohta, läksime ESN-i kontorisse, kus vormistati meile ESNi kaardid ja anti metrookaardi ankeet, linnakaart ja Portugali telefoninumber. Pärast seda läksime Erasmus Life Lisboa kontorisse, kus anti meile tutvustav raamat, kui peaks ka seda kaarti tahtma, neil olid mõned lisad, mida ESN ei pakkunud. Nende asjade üle me veel mõtleme.
Igatahes seal läksime edasi kuskile söögikohta, me olime ikka väga nõrkemas. Õnneks üks sealsetest teenindajatest oskas ka inglise keelt. Võtsime siis mingi kala koos ubade, keedumuna ja kartulitega. Mina võtsin joogiks värske apelsinimahla. Ütleme nii, et minu jaoks oli see kohutav esimene söögielamus siin. Kohe üldse ei maitsenud. Kala oleks nagu kummist olnud, teistsuguse maitsega ka kuidagi. Oad oli sellised kummalised ümmargused kerad ja neid oli hästi palju. Muna ja kartulid olid tavalised ja head. Kahjuks mina seda kõike ära süüa ei suutnud, ei maitsenud kohe üldse, oleks vajanud mitut kannu vett sinna kõrvale. Kuna Peeter tegi ka pilti, siis ehk saan kunagi näidata ka seda. Teenindajal oli ka väga kurb meel, et mulle ei meeldinud, pakkus mulle mingit juustu ka maitsta, see oli ka liiga omapärane minu jaoks. Ma nägin välja vist nagu üks väga pirtsakas klient. Üsna õnnetu olin, nüüd sõin siis korteris makarone ja kalapulki, et oleks ikka midagi kindlat, mida suudan ka süüa.
Igatahes seal läksime edasi kuskile söögikohta, me olime ikka väga nõrkemas. Õnneks üks sealsetest teenindajatest oskas ka inglise keelt. Võtsime siis mingi kala koos ubade, keedumuna ja kartulitega. Mina võtsin joogiks värske apelsinimahla. Ütleme nii, et minu jaoks oli see kohutav esimene söögielamus siin. Kohe üldse ei maitsenud. Kala oleks nagu kummist olnud, teistsuguse maitsega ka kuidagi. Oad oli sellised kummalised ümmargused kerad ja neid oli hästi palju. Muna ja kartulid olid tavalised ja head. Kahjuks mina seda kõike ära süüa ei suutnud, ei maitsenud kohe üldse, oleks vajanud mitut kannu vett sinna kõrvale. Kuna Peeter tegi ka pilti, siis ehk saan kunagi näidata ka seda. Teenindajal oli ka väga kurb meel, et mulle ei meeldinud, pakkus mulle mingit juustu ka maitsta, see oli ka liiga omapärane minu jaoks. Ma nägin välja vist nagu üks väga pirtsakas klient. Üsna õnnetu olin, nüüd sõin siis korteris makarone ja kalapulki, et oleks ikka midagi kindlat, mida suudan ka süüa.
Pärast söömist istusime natukene kuskil väljas, kus oli hea vaade linnale ning üsna pea liikusime tagasi ka elukohtade poole. Käisime veel poest läbi ja siis ruttasin ma korterisse. Ikka väga väsinud sellest päevast jälle. Nüüd ootan omanikku ehk täna jõuab varem, tahaks lisatekki küsida, et öösel inimlikum magada oleks ja üüri võiks ju ka ära maksta. Kindlasti turgatab mõni küsimus veel pähe.
Homseid plaane veel ei tea, aga midagi kindlasti teeme :).
Head ööd :)!
Homseid plaane veel ei tea, aga midagi kindlasti teeme :).
Head ööd :)!
No comments:
Post a Comment