Hei!
Täna oli siis lõpuks esimene praktikapäev. Juhendaja korjas 8.30 meid Amadora Este metroojaamast peale ja liikusime siis tema erapraksisesse. Juhendaja on 24.aastane mees, kes juba omab erapraksist, lisaks on ta naisjalgpallurite füsioterapeut ja kindlasti veel mujalgi tegutsev. Hästi tegus noormees ja tundub vägagi pädev oma alal. Kuna üks patsient ei tulnud lihtsalt kohale, siis täna oli vaid kolm patsienti. Kaks närvipitsumistega ja üks, kes soovis kaalu langetada. Esimene naine rääkis ka inglise keelt, seega temale saime ise mõne harjutuse näidata. Teine oli vanem mees, kellega tegelemist me jälgisime vaid. Ja kaalulangetajat saime ka natuke piinata. Ja nii saigi meie päev läbi juba.
Kuid siiski esimene praktika oli juba üsna hariv, kuna juhendaja tahab, et me hästi palju ise mõtleks, siis küsib iga asja peale miks, miks. Nii jäävad asjad ka meelde. Seega mõtlemist on väga, väga palju. Siiski on üks asi, mis mulle väga ei meeldi, et me kõik kolmekesi oleme seal, kuna ma olen selline vaidleja tüüpi, siis on raske end tagasi hoida, kui ma midagi ilmselgelt valet kuulen. Lisaks paneb teine inimene oma seisukohtadega mind tihti kahtlema, isegi, kui mul tegelikult õigus oli.
Homme lähme kuskile vanadekodusse 14.00, kus ilmselt oleme siis üsna pikalt. See on jällegi hoopis teises kohas. Eks siis homme ole näha.
Nüüd õhtul käisin Erasmuse Euroõhtul, mille teemaks täna oli Portugal. Põhiliselt läksingi sellepärast, et Portugali söökidest osa saada. Ütleme nii, et need olid huvitavad ja enamus olid täitsa head, kuid mingid nimed ja asjad mulle küll meelde ei jäänud, sest rahvast oli palju ja keskenduda nagu väga millelegi ei saanud. Portugali muusika on ka täitsa vahva ja kaasahaarav. Kahjuks ma pikalt seal polnud, kuna väsimus hakkas võimust võtma ja ei jaksanud väga seltskondlik olla.
Siiski, siiski ei jõudnud ma korterisse just kõige kiiremini kuna mu suunataju pettis mind jubedalt. Nimelt siis liikusin metroo peale, et Martim Monizist minna Anjosi, mis on mu korterile üsna lähedal. Kuid kahjuks ei arvestanud ma asjaoluga, et metroopeatusest tulin ma välja hoopis teisel pool teed. Selle tulemusena hakkasin liikuma hoopis vastupidises suunas. Päris kõhe oli nii seigelda. Suutsin isegi ühe metroopeatuse tagasi kõndida. Lõpuks mu nutitelefon aitas mind oma gps-iga ja jõudsin ikka õnnelikult korterisse. Igatahes enam ma oma suunataju ei usalda.
Head und!
Täna oli siis lõpuks esimene praktikapäev. Juhendaja korjas 8.30 meid Amadora Este metroojaamast peale ja liikusime siis tema erapraksisesse. Juhendaja on 24.aastane mees, kes juba omab erapraksist, lisaks on ta naisjalgpallurite füsioterapeut ja kindlasti veel mujalgi tegutsev. Hästi tegus noormees ja tundub vägagi pädev oma alal. Kuna üks patsient ei tulnud lihtsalt kohale, siis täna oli vaid kolm patsienti. Kaks närvipitsumistega ja üks, kes soovis kaalu langetada. Esimene naine rääkis ka inglise keelt, seega temale saime ise mõne harjutuse näidata. Teine oli vanem mees, kellega tegelemist me jälgisime vaid. Ja kaalulangetajat saime ka natuke piinata. Ja nii saigi meie päev läbi juba.
Kuid siiski esimene praktika oli juba üsna hariv, kuna juhendaja tahab, et me hästi palju ise mõtleks, siis küsib iga asja peale miks, miks. Nii jäävad asjad ka meelde. Seega mõtlemist on väga, väga palju. Siiski on üks asi, mis mulle väga ei meeldi, et me kõik kolmekesi oleme seal, kuna ma olen selline vaidleja tüüpi, siis on raske end tagasi hoida, kui ma midagi ilmselgelt valet kuulen. Lisaks paneb teine inimene oma seisukohtadega mind tihti kahtlema, isegi, kui mul tegelikult õigus oli.
Homme lähme kuskile vanadekodusse 14.00, kus ilmselt oleme siis üsna pikalt. See on jällegi hoopis teises kohas. Eks siis homme ole näha.
Nüüd õhtul käisin Erasmuse Euroõhtul, mille teemaks täna oli Portugal. Põhiliselt läksingi sellepärast, et Portugali söökidest osa saada. Ütleme nii, et need olid huvitavad ja enamus olid täitsa head, kuid mingid nimed ja asjad mulle küll meelde ei jäänud, sest rahvast oli palju ja keskenduda nagu väga millelegi ei saanud. Portugali muusika on ka täitsa vahva ja kaasahaarav. Kahjuks ma pikalt seal polnud, kuna väsimus hakkas võimust võtma ja ei jaksanud väga seltskondlik olla.
Siiski, siiski ei jõudnud ma korterisse just kõige kiiremini kuna mu suunataju pettis mind jubedalt. Nimelt siis liikusin metroo peale, et Martim Monizist minna Anjosi, mis on mu korterile üsna lähedal. Kuid kahjuks ei arvestanud ma asjaoluga, et metroopeatusest tulin ma välja hoopis teisel pool teed. Selle tulemusena hakkasin liikuma hoopis vastupidises suunas. Päris kõhe oli nii seigelda. Suutsin isegi ühe metroopeatuse tagasi kõndida. Lõpuks mu nutitelefon aitas mind oma gps-iga ja jõudsin ikka õnnelikult korterisse. Igatahes enam ma oma suunataju ei usalda.
Head und!
No comments:
Post a Comment