Hei!
Kuna 21.veebruar(reede) on praktikast vaba päev, siis üritan veidike midagi teisipäevast, kolmapäevast ja neljapäevast kirjutada.Vaba sellepärast, et mõni päev oli pikem.
Teisipäeval saime kell 14 juhendajaga kokku Senhor Roubado metroopeatuses, kust liikusime edasi ühte teise kliinikusse. Saime Petsiga kohe 40 minutilise spordimassaažiga alustada (üks jalg ühele, teine teisele). Pärast seda liikusime kuskile vanadekodu (elderly place) moodi asja. Ma pole päris kindel, mis see on. Minu jaoks oli see täiesti uus kogemus, kuna pole varem väga sellistest kohtades käinud. Seal on igasuguseid, mõned on koguaeg seal, mõned on hommikust lõunani. Tol päeval oli meil viis patsienti, kellega tegeleda. Haiguste valdkond on üsna lai: Parkinsoniga, skisofreeniaga, Alzheimeriga, insuldi läbielanud ja nii edasi. Kusjuures nad näevad kõigest hoolimata oma vanuse kohta väga head välja. Kõige põhilisem oli tol päeval kõndimine, kuna üldiselt on nad üsna passiivsed. Samuti kuulub asja juurde igasuguse liigesliikuvuse säitlitamine, hästi loominguline tuleb olla. Kujutate te ette, et hakkate oma vanavanaemaga palli mängima. No igatahes seal on palliga mängimist küll ja küll. Vanade juurest läksime hiljem uuesti sinna kliinikusse, kus oli veel paar patsienti. Meie väga ise käsi külge panna ei saanud, pigem vaatasime. Ühe teraapiatunni saime küll täitsa iseseisvalt seal läbi teha, nägi välja pigem nagu spordiklubi tund, kõiksugu harjutused. Tolle päeva viimase patsiendi puhul nägime lihtinimese keeles kaelaragistamist. Üsna hirmutav on ikka selliseid asju vaadata. Hiljem juhendaja demonstreeris seda ka minu peal. Iga liigutusega selline ragin, et külmavärinad tulevad peale, aga kael oli vabam küll pärast. Aa ja veel näitas ühte võtet, kuidas mõnda lülisamba segmenti vabastada. Teisipäev lõppes siis meie jaoks kuskil 20.30.
Kolmapäeval saime juhendajaga kokku 8.30 Amadora Este metroopeatuses, kust liikusime tema enda kliinikusse. Kõige huvitavam oli ilmselt jalgpalluri(naine) teraapiatund. Sellest jalgpallurist sai ka minu aruande patsient. Teraapia kujutas endast sisuliselt tunniajast treeningut, kus tuli kõiges anda endast maksimum (kujutage ette kõige raskemaid harjutusi) - kätekõverdused, redelist ronimised vastupanuga, hüpped jms. Kõike oli 1 min ja kolm kordust. Jalgpallur tilkus higist. Selle eesmärgiks on põhiliselt ennetada vigastusi ja tugevdada kõiki lihasgruppe. Hiljem küsisin patsiendilt küsimusi, vaatlesin teda natuke jms, mida mul aruandeks vaja on. Kuskil 12.30 aeg vabanesime, kuid kell 18.45 saime uusti oma juhendajaga kokku, et minna jalgpalliklubidesse ja näha, mis seal toimub. Ühes klubis olid noored poisid ja teine klubi oli siis see naisteklubi - Benfica. Neil läheb väga hästi. Väga huvitav meil seal polnud, aga samas nägime, kuidas see töö neis kohtades käib ja ilmselgelt on väga vajalik füsioterapeudi olemasolu, kuna vigastused on väga kerged tekkima. Korterisse jõudsin alles pärast 23.00-i, vajusin suht kohe magama ära.
Kuna 21.veebruar(reede) on praktikast vaba päev, siis üritan veidike midagi teisipäevast, kolmapäevast ja neljapäevast kirjutada.Vaba sellepärast, et mõni päev oli pikem.
Teisipäeval saime kell 14 juhendajaga kokku Senhor Roubado metroopeatuses, kust liikusime edasi ühte teise kliinikusse. Saime Petsiga kohe 40 minutilise spordimassaažiga alustada (üks jalg ühele, teine teisele). Pärast seda liikusime kuskile vanadekodu (elderly place) moodi asja. Ma pole päris kindel, mis see on. Minu jaoks oli see täiesti uus kogemus, kuna pole varem väga sellistest kohtades käinud. Seal on igasuguseid, mõned on koguaeg seal, mõned on hommikust lõunani. Tol päeval oli meil viis patsienti, kellega tegeleda. Haiguste valdkond on üsna lai: Parkinsoniga, skisofreeniaga, Alzheimeriga, insuldi läbielanud ja nii edasi. Kusjuures nad näevad kõigest hoolimata oma vanuse kohta väga head välja. Kõige põhilisem oli tol päeval kõndimine, kuna üldiselt on nad üsna passiivsed. Samuti kuulub asja juurde igasuguse liigesliikuvuse säitlitamine, hästi loominguline tuleb olla. Kujutate te ette, et hakkate oma vanavanaemaga palli mängima. No igatahes seal on palliga mängimist küll ja küll. Vanade juurest läksime hiljem uuesti sinna kliinikusse, kus oli veel paar patsienti. Meie väga ise käsi külge panna ei saanud, pigem vaatasime. Ühe teraapiatunni saime küll täitsa iseseisvalt seal läbi teha, nägi välja pigem nagu spordiklubi tund, kõiksugu harjutused. Tolle päeva viimase patsiendi puhul nägime lihtinimese keeles kaelaragistamist. Üsna hirmutav on ikka selliseid asju vaadata. Hiljem juhendaja demonstreeris seda ka minu peal. Iga liigutusega selline ragin, et külmavärinad tulevad peale, aga kael oli vabam küll pärast. Aa ja veel näitas ühte võtet, kuidas mõnda lülisamba segmenti vabastada. Teisipäev lõppes siis meie jaoks kuskil 20.30.
Kolmapäeval saime juhendajaga kokku 8.30 Amadora Este metroopeatuses, kust liikusime tema enda kliinikusse. Kõige huvitavam oli ilmselt jalgpalluri(naine) teraapiatund. Sellest jalgpallurist sai ka minu aruande patsient. Teraapia kujutas endast sisuliselt tunniajast treeningut, kus tuli kõiges anda endast maksimum (kujutage ette kõige raskemaid harjutusi) - kätekõverdused, redelist ronimised vastupanuga, hüpped jms. Kõike oli 1 min ja kolm kordust. Jalgpallur tilkus higist. Selle eesmärgiks on põhiliselt ennetada vigastusi ja tugevdada kõiki lihasgruppe. Hiljem küsisin patsiendilt küsimusi, vaatlesin teda natuke jms, mida mul aruandeks vaja on. Kuskil 12.30 aeg vabanesime, kuid kell 18.45 saime uusti oma juhendajaga kokku, et minna jalgpalliklubidesse ja näha, mis seal toimub. Ühes klubis olid noored poisid ja teine klubi oli siis see naisteklubi - Benfica. Neil läheb väga hästi. Väga huvitav meil seal polnud, aga samas nägime, kuidas see töö neis kohtades käib ja ilmselgelt on väga vajalik füsioterapeudi olemasolu, kuna vigastused on väga kerged tekkima. Korterisse jõudsin alles pärast 23.00-i, vajusin suht kohe magama ära.
Neljapäval oli sarnane päev teisipäevaga. Kellaajaliselt kõik sama, kuid läksime kohe alguses vanade juurde, kus sai natuke naerda, nad on ikka üsna lõbusad. Nägime ka 102. a naist, kes ei näinud kohe üldse nii vana välja ja juhendaja rääkis, kuidas 99.a temaga palli mängis. Püüdke siis seda ette kujutada. Hiljem olime jälle seal väikses kliinikus - PhysioMove vms. Ühele patsiendile saime õlavöötmemassaaži teha, kiitis pärast meid, ütles, et massöörina lööks läbi küll. Tema oli siis viimane patsient, aga kuna Joao(juhendaja) lubas meile natuke manuaalteraapia võtteid õpetada, siis ragistasime veidike üksteise lülisammast. Alustasime siis selle kõige hirmsamaga - KAEL. Minu jaoks täielik õudusunenägu, selle raksu sain Petsi peal kätte juhendaja abiga. Me ise saime kõik katsejänesed olla, valutasime kõik lõpuks. Me ju pole veel nii sujuvad, kui Joao, kes on spetsiaalse koolituse läbinud. Tegelikkuses me siiski üksteisele liiga ei teinud ja see valu kadus kiiresti. Lisaks proovsisime veel lülisamba rinnaosa ragistamist ka. Ma pean veel harjutama, ilmselgelt ei tule ka kõige lihtsamad asjad hetkega. Kuskil 15 min enne 21 lõpetasime. Muidugi väsinud peaga tegin teistele natuke nalja ka. Nimel astusime siis välja, et autosse minna. Ma kõnnin rahumeeli halli auto suunas, kuni äkki Pets mult küsib: kuhu sa lähed? Ilmselgelt olin ma harjunud, et auto on pargitud teise kohta ja kuna värv oli õige siis suundusin jube kindla sammuga hoopis täiesti võõra auto suunas. Muidugi kõik naersid mu eksimuse üle, nautisid seda lausa, et ma nii sihikindlalt valesse autosse minna tahtsin.
Kokkuvõttes võib siis öelda, et meil on praktika väga erinevates kohtades. Me oleme mõned päevad Joao erakliinikus, mõned päevad vanadekodus ja teises kliinikus ja kui soovi on, siis ka jalgpalli klubide juures. Ühesõnaga tema töö on üsna liikuv. Pühapäeval on meil võimalik minna naiste mängule, kus saame oma juhendajale abiks olla ning saame ka praktikatunde juurde. Kahjuks mingit erilist seltskonnaelu ma elada pole jõudnud, seega sellest pole mul teile midagi pajatada. Homme üritan ühte suurde kaubanduskeskusesse kolama minna ja eks siis vaatab edasi, kas õhtul ka kuskile lähen.
Lisan mõned kehvad pildid ka.
Lisan mõned kehvad pildid ka.
 |
| Erakliiniku osa saalist |
 |
| Erakliiniku teine osa saalist |
 |
| Erakliiniku üks kabinet |
 |
| Üks teises kliinikus olevatest ruumidest |
 |
| Teise kliiniku vastuvõtu ala |
 |
| Teise kliiniku saal |
Olge tublid!
No comments:
Post a Comment